Merlot – pehme elegants, mis on vallutanud maailma

Merlot on üks maailma armastatumaid punaseid viinamarjasorte. Selle pehme, ligipääsetav iseloom ja küps marjasus on teinud sellest nii algajate veinijoojate lemmiku kui ka tõsiste veinikollektsionääride hinnatud valiku. Kuigi Merlot on sageli seostatud sõbraliku ja lihtsasti nauditava veiniga, suudab see anda ka üllatavalt keerukaid, sügavaid ja pikaealisi veine – eriti siis, kui see pärineb parimatest kasvukohtadest.

Merlot ajalugu ja päritolu

Merlot päritolu on seotud Prantsusmaa Bordeaux’ piirkonnaga, kus seda kasvatati juba 18. sajandi alguses. Nimi tuleneb prantsuse sõnast merle, mis tähendab musträstast – lindu, kellele meeldisid eriti just küpsed Merlot’ marjad. Aja jooksul on sort levinud üle maailma, liikudes Euroopa lõunaossa, Ameerika Ühendriikidesse, Lõuna-Aafrikasse ja Uus-Meremaale. Tänapäeval on Merlot üks enim kasvatatud punaseid viinamarju maailmas.

Karakter ja maitseprofiil

Merlot klassikaliste maitsenüansside hulka kuuluvad tihti sügavad ploomised ja kirsised noodid, kuid lisaks nendele iseäralikele maitsetele kasutatakse teda segudes ka tema sametise ja ümara tekstuuri pärast.

Siledad, ümarad ja “kergesti joodavad” on Merlot veinide levinud kirjeldused. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et Merlot’ viinamarjad on võrdlemisi suured ning kestade ja seemnete osakaal on marjas proportsionaalselt väiksem. Mahl, mida ta annab, on seega mõneti ümaram ning ka sel põhjusel kasutatakse Merlot’d sageli tanniinsematest sortidest valmistatud veinide pehmendamiseks. Küll aga piirkondades nagu Pomerol, Saint-Émilion ja Bolgheri, võivad viinamarjad saavutada suure võimsuse, sügavuse ja struktuuri.

Tüüpilised maitsenoodid:

• Ploom, must kirss, metsmaasikas
• Kakao, šokolaad, vanill
• Tubakas, kuiv ürdisus, seedri- või tammearoom (tammes küpsenud veinidel)
• Sametine, ümar tekstuur

Merlot peamised kasvupiirkonnad ja stiilid

Bordeaux, Prantsusmaa (sordi kodu)

Merlot on eriti tähtis Right Bank piirkondades – Saint-Émilion ja Pomerol – kus see annab maailma tuntuimaid ja hinnatumaid veine.

• Peenemad, elegantsemad ja savistel muldadel siidised

California, USA

Ameerika Merlot’d on puuviljasemad, täidlasemad ja soojema kliima tõttu küpsemad.

• Maitsenoodid: must sõstar, ploomikompott, vanill
• Tuntud piirkonnad: Napa Valley, Sonoma

Tšiili

Tšiili on üks Merlot’ hinnatumaid kasvukohti väljaspool Euroopat.

• Marjased, pehmed ja hea hinna-kvaliteedi suhtega
• Sageli aeti seda ajalooliselt segi Carmenere’iga, mis just Tšiilis uuesti avastati

Itaalia

Friuli ja Toskaana Merlot’d on elegantsed, kuivemad ja struktuursemad.

• Tsipake soolasust ja Vahemere ürdisust

Muu maailm

Merlot’d kasvatatakse edukalt ka Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja Uus-Meremaal, kus see sageli segatakse teiste sortidega, et saavutada suurem harmoonia ja tasakaal.

Toiduga sobitamine

Merlot on tänu oma pehmusele ja marjasusele äärmiselt paindlik toiduvein.

Parimad sobivused:

• Kana, kalkun, pardifilee
• Sealiha, vasikaliha, grillitud liha
• Pastaroad tomatikastmega
• Pitsad, lasanje, lihapirukad
• Pehmed juustud (Brie, Camembert), keskmiselt küps gouda
• Taimetoitlased: grillitud seened, läätsed, baklažaan, ürdirikkad road

Täidlasemad, tammes laagerdunud Merlot’d sobivad ka rikkalikumate liharoogade ja küpsemate juustudega.

Serveerimine ja nautimine

Sobib laia punaveiniklaasi, mis lubab aroomidel avaneda

Ideaalne temperatuur: 15–18 °C

Noori puuviljaseid Merlot’sid võib serveerida veidi jahedamalt

Struktuursemad ja laagerdunud veinid võiksid dekanteerida 30–60 minutit

Merlot on rohkem kui lihtsalt pehme punavein. See on viinamarjasort, mis kannab endas mitmekesisust, elegantsi ja erinevate kasvupiirkondade iseloomu. Olgu tegemist pehme ja marjase igapäevaveiniga või Pomeroli sügava, sametise tippveiniga – Merlot suudab pakkuda veeininaudingut, mis jääb meelde.