Gruusia on maailma vanim teadaolev veinivalmistamise piirkond. Lõuna-Kaukaasia viljakad orud on usutavasti esimesed paigad, kus alustati veiniviinamarjade kasvatamist juba enam kui 8000 aastat tagasi.

Üks Gruusia veinivalmistamise suurimaid eripärasid on kvevri kasutamine. Kvevri on savist veini kääritamise nõu, mis maetakse maa alla. Kui viinamarjamahl on kvevrisse pandud, suletakse anum kaanega ja kaetakse pinnasega. Maapind isoleerib kvevri ja aitab reguleerida veini temperatuuri. Kuna maa all on temperatuur madal, kestab käärimisprotsess tavaliselt 3-4 kuud. Mõned kvevrid võivad maa alla jääda isegi kuni 50 aastaks. Traditsiooniliselt toimub kogu veini valmimisprotsess, alates käärimisest kuni laagerdumiseni, just kvevris. Selle, üle 7000 aasta vanuse veinivalmistamise meetodi, on UNESCO kandnud inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kvevrid valmistatakse käsitsi ning neid leidub eri suurustes – suurimad mahutavad kuni kaks tonni veini.

Teine Gruusia ajalooline veinivalmistamise eripära on veini kääritamine koos viinamarjavartega. Varred annavad veinile küpsemise ajal õielisi noote ja lisavad kompleksseid tanniine. Seda meetodit kasutatakse eriti Ida-Gruusia veinipiirkondades. Varsi kasutatakse rohkelt punaveinide valmistamisel, kuid ka valgete veinide puhul, mistõttu ongi Gruusia valged veinid sageli oranžika või kuldse tooniga.

Gruusia veinipiirkonnad jagunevad üldjoontes kaheks: Lääne-Gruusiaks ja Ida-Gruusiaks. Need piirkonnad erinevad üksteisest nii pinnase kui ka kliima poolest. Ida-Gruusia tähtsaim veinipiirkond on Kahheetia (Kakheti), kus kliima on kontinentaalne ning pinnas saviliivane. Peamine punane viinamarjasort on tumepunase viljalihaga Saperavi, millest valmistatakse näiteks Kindzmaraulit. Valgetest sortidest on kõige levinumad Rkatsiteli ja Mtsvane. Kahheetias toodetakse ligi 70% Gruusia veinist. See piirkond on olnud tuntud veinikasvatuspiirkonnana juba sajandeid – siinsetel kuumadel ja kuivadel suvedel ning viljakal pinnasel on olnud võtmeroll piirkonna veinikasvatuse arengus.

Nagu Bordeaux’ ja Burgundia veinid, kannavad ka Gruusia veinid nime oma päritolupiirkonna, regiooni või küla järgi. Gruusia veine liigitatakse järgmiselt: magusad, poolmagusad, poolkuivad, kuivad, kangestatud ja vahuveinid. Kõige laiem ja populaarsem on poolmagusate veinide valik.

• Pirosmani on poolmagus punane vein, mida valmistatakse Saperavi viinamarjast, mis kasvab Kardanakhi külas Alazani orus. Vein kääritatakse traditsiooniliselt savist kvevris. Pirosmani sisaldab 10,5-12% alkoholi ja 1,5-2,5% jääksuhkrut.
• Alazani punane on kerge poolmagus punane vein, mis on valmistatud 60% Saperavi ja 40% Rkatsiteli marjadest. Vein on saanud nime ühe tähtsaima Gruusia jõe Alazani järgi, mis moodustab piiri Gruusia ja Aserbaidžaani vahel. Piirkonna pisut soojem kliima muudab viinamarjad magusamaks kui teistes Gruusia veinipiirkondades.
• Alazani valge on samuti saanud nime Alazani jõe järgi. See on poolmagus, kõrrevärvi vein, mis on valmistatud 100% Rkatsiteli viinamarjast. Ka siin on soojem kliima tinginud magusamad viinamarjad.
• Kindzmarauli on kõrgekvaliteediline poolmagus vein, millel on sügavpunane värvus. Seda valmistatakse Saperavi viinamarjast Kahheetia Kvareli piirkonnas, Kaukasuse mäenõlvadel. Veinil on tugev iseloomulik bukett ja aroom, maitse on tasakaalukas ja sametine. Alkoholisisaldus jääb vahemikku 10,5-12%, jääksuhkrusisaldus on 3-5%.
• Saperavi on punane vein, mida tehakse samanimelisest viinamarjast Kahheetia piirkonnas. Tegemist on veiniga, millel on isikupärane bukett ja harmooniline maitse. Alkoholisisaldus on 10,5-12,5% ning happesus 5-7%. Saperavit on valmistatud alates aastast 1886.

Gruusia veinid on Prikeshopis kuni 11.05 kampaaniahindadega.