Mulle tohutult meeldib jõuluaeg! Ja seda mitte kingituste, jõulukuuse ehitimise ning koleda jõulukampsuniga eputamise pärast. Oo ei – mind paelub kõige enam jõuluajal piparkookide võrgutav lõhn, porterimaiguline hapukapsas, siidine seenesalat, rammusa majoneesiga rosolje, särisev paksuke verivorst, pidžaamas „Üksinda kodus“ filmi vaatamine ja jõululaupäevale järgneval päeval brantš ülejääkidest… Ma võiksin seda nimekirja veel paari meetri jagu täiendada, sest meie pere tõesti armastab jõulude ajal kokata nii, et eestlaste kombel laud lookas on, ning muidugi me armastame süüa ning nende hõrgutiste juurde mõnusaid veini mekutada.

Sest ajast saadik, kui mina oma jala veiniärisse pistsin, on traditsiooniks saanud, et nii jõuluroogade kui ka hilisema lauamängukõrvased veinid valin mina. Ei saa salata – mulle see „töö“ hirmsasti meeldib, kuigi pean ka tunnistama, et juba ainuüksi Prike valikus leidub nii jube palju ägedaid veine, et pea võimatu missioon on sealt vaid mõned välja noppida. Aga, et Sinu jõuluõhtu oleks veinimureta, siis tegin selle raske valiku Su eest ära ja voilà – siin on kuus kõige mõnusamat veini jõuludeks, nii et Sinu tööks jääb vaid mugavalt komplekteeritud kast ära tellida ning nautida!

KLASSIKA – RIESLING

Klassikaline jõuluõhtusöök (kui ka tegelikult kogu ülejäänud veinisõbra elu) ilma Rieslinguta on mõeldamatu. Minu tänavuaastane jõulu-Riesling on pikemalt kaalumata Kloster Eberbach Riesling Classic.

See veinimaailma üks nooblim valge viinamari on pärit Saksamaalt ja seal valmistatakse üle poole kogu maailma Rieslingutest. Mille poolest on sakslaste gurmeeosakond veel tuntud? Muidugi bratwursti, sealiha ja hapukapsa poolest, mida seal süüakse aastaringselt ning luristatakse mõnuga Rieslingut peale. Seega, lisaks super suveveinile on see igati paslik ka jõululauale, sest tõesti Rieslingu kõrge happesus lõikab läbi sealiha mõnusa rasvasuse, samas on sel ka piisavalt täidlust, et liha maitse ei domineeriks, vaid looks hea harmoonia. Ja hapukapsas, nii mahlane, kergelt hapukas ning magus samal ajal – täpselt nagu Rieslingu maitse ning järgib ilusati veini ja toidu kokkusobitamise reeglit – otsi veinis samu aroome ja maitseid, mis on Sinu toidus.

Süldifännid valagu enda veiniklaasi samuti seda Rieslingut – see sobib nagu juba mainitud rasvase sealihaga, samas veini puuviljasus klapib õrna tarretisega ja kui soristad süldile veel särtsakat äädikat, siis Rieslingu happesus saab ka äädika happega kenasti hakkama.

Kloster Eberbach loodi ammu aega tagasi munkade poolt ühes üliägedas kloostris (ehk Kloster) Saksamaa parimas kvaliteetveinide regioonis Rheingaus. Selles kloostris on veini valmistatud juba üle 900 aasta, seega võid ette kujutada, kui palju kogemust ja vilumust neil veinimeistritel on. Nende spetsialiteet on muidugi võrratu Riesling, millega veinisõpru absoluutselt igal aastajal rõõmustada. Mulle tekitab suurt rõõmu selle veinimaja Riesling Classic, mille aroomis ja maitses on olemas kõik, mida heast Rieslingust oodata: mahlaste tsitruseliste ja roheliste värskete õunte ergas happesus ja särtsakus, mida tasakaalustab küpsete virsikute magusus ning lõppakordiks kergelt mineraalne ja mesine järelmaitse.

Fun fact: Rheingau piirkonnas on muinasjutusliselt nunnu linn Rüdesheim, kus asub jõulutarvete ja -ehete pood Käthe Wohlfahrt, mis on aastaringselt avatud ehk tõelised jõuluentusiastid saavad seal oma juulikuise puhkureisi ajal korraliku doosi jõulutunnet.

ROOSADE ROOGADE ROSÉ

Kui Riesling on jõuluveiniklassika, siis minu jaoks on viimaste aastate vaieldamatu lemmikjõulukas rosé vein – no tee või tina, aga pole ideaalsemat veini rosolje, singi-küüslaugurullide, täidetud muna kreveti-kalamarja krooniga, jõulusingi ja lõhe-toorjuustu snäkkide juurde. Rocca di Montemassi Syrosa on lummavalt mõnus ja ohtlikult kergestijoodav vein: kirsi-, maasika- ja pohlamarjane, granaatõuna mahlakus, mõnusalt lopsakas ja sahvtine keha ning järelmaitses greipfruudi mõrusus ja värskus. Kõlab toredalt, kas pole?

Oma nime sai Syrosa roosa värvuse ja Syrah viinamarja järgi ning kuigi siia on veinimester lisanud ka näpuotsaga kohalikku Sangiovese viinamarja, siis panustab Syrah rohkem veini iseloomu.

Romantilises Toskaanas asub Maremma veinipiirkond ja seal Rocca di Montemassi võrratult kaunis veinimõis, mis toodab väga kauneid veine. Maremma veiniregioon oli kuni 1930ndateni lihtsalt soo, mis sai oma nime hispaaniakeelsest sõnast marisma ehk soo. Isegi Itaalia tuntuim poeet Dante Alighieri kirjutas omal ajal Maremmast kui paigast, kus on vaid sassis tihnikud, metsloomad ja õudsad liivad. Veinisõprade rõõmuks see soo kuivatati ja veiniviljelus lõi õitsele ning tänapäeval on Maremma nimetus veinietiketil vaid kvaliteedi garantiiks.

VERIVORSTI VALPOLICELLA

Ma ei tea, kuidas teistes peredes on, aga meil juhtub alatihti, et kui kõik need mainitud suupisted roséga alla loputatud ning Rieslingu kõrvale sült, sealiha ja hapukapsad keedukartulitega on söödud, tuleb meie chef de cuisine´il meelde, et verivorsti on ju ka veel! Ja minul on loomulikult varutud „verivorsti veini“. Kuna verivorst on maheda ja mõnel juhul kergelt vürtsika maitsega, siis vajab see kaaslaseks samuti pehmemat ja mitte hullupööra tanniinist punaveini. Samas verivorsti krõbe rasvane pind nõuab veinilt head happesust ning veidike kuiv sisu tahab mahlasust. Nendele kriteeriumitele vastab igati soliidselt Bertani Valpolicella Valpantena, mis on täis rikkalikult küpseid mahlakaid tumedaid kirsse, jõhvikaid ja põldmarju ning vaid kergelt siidiseid tanniine, mis annavad veinile hea rühi ja tasakaalu.

SÖÖGITEGEMISE SPUMANTE

Mulli kulub sellistel seltskondlikel sesoonidel nagu jõulud kuni aastavahetus (kaasa arvatud) alati tiba rohkem kui vaikseid veine, vähemalt meie peres – vahuveiniga kogu jõulumöll algab ning lõpeb. Torre Rosazza Ribolla Gialla Spumante Brut on imetore mullivein ja mis seal salata, meie naiskonna poolt korgitakse see lahti kohe, kui nood köögitoimkonda askeldama asuvad. Ribolla Gialla Spumante on mõnus värskendav janukustutaja, millel kreemine ja mitte liialt intensiivne mull. Aroomis ja maitses on tunda küpset pirnikest, krehvtiseid valgeid sõstraid, värskeid tsitruselisi ja rohelist õuna. Mis eriti vahva – tegemist on Brut ehk kuiva stiiliga mulliga ning ka kukerpalle on sellel Spumantel kõrvutatuna tavaliste veinidega veidike vähem, täpsemalt 11% ja nagu pühendunud kalorilugejaid teavad, siis veini kalorid tulevad suures osas just alkoholisisaldusest, mitte viinamarjasuhkrust. Samas on sel piisavalt puuviljasust, et sobida kokku paljude erinevate snäkkidega mereandidest, valgest kalast, köögiviljadest ja noortest pehmetest juustudest.

Ja ma ei saa mainimata jätta, et Torre Rosazza Ribolla Gialla on
I-D-E-A-A-L-N-E brantši mull!

PEALE SÖÖKI, PALUN – PINOT NOIR

Peale dineed ja kingituste jagamist ning lahtipakkimist ei tule veel mitte aeg teleka ees leiba luusse lasta, vaid siis on meil kombeks mängida lauamänge ning minu arvates on maru lauamängu vein Ventisquero Grey Pinot Noir – see on piisavalt krapsaka iseloomuga, et hoida mängurite energiat ja tuju üleval. Muideks Pinot Noir viinamarjadest valmistatud punaveinid on ühed minu lemmikud. Tšiilis (ja mujal kuumas kliimas) kasvanud Pinot Noir veinid on võrreldes nende päritoluriigi Prantsusmaaga pehmemad, moosisemad ja mitte nii kõrge happesusega. Ventisquero on suhteliselt nooruke innovaatiline veinivalmistaja – veinimaja loodi alles 1998. aastal, kuid siiski on nende veinid juba laias maailmas häid skoore ja tunnustust pälvinud ning minu arvates täitsa asja eest. Ventisquero Grey Pinot Noir on elegantne, siidine, kerge kehaga, kuid külluslikult jõhvika- ja vaarikamarjane, ploomimahlane ning hea rühi annab Prantsuse tamme puudutus.

Peale pikemat lauamänguseanssi võid järele anda kiusatusele haarata laualt veel neid maitsvaid lõhepuupisteid või seenesalatit, sest sobivad võrratult selle Pinot Noir’ga. Muideks, kui mõnus Bertani Valpolicella verivorstide juurde liiga kiiresti ära nauditakse ja verivorsti-etapis punaveinist puudu jääb, siis Ventisquero Grey Pinot Noir on hea asendaja.

KINO, MÖLUTAMINE JA CÔTES-DU-RHÔNE

Jõulude üks muhedaim ja vist isegi tervislikum tegevus on mölutamine ehk laisklemine ja vabalt võtmine ning kuna jõuluaeg kestab kauem kui ühe päeva, siis aega mölutamiseks pole keeruline leida. Ja veini seks puhuks samuti mitte – Vidal-Fleury Côtes du Rhône Village on vahva punavein, mida mõnus niisama nautida. Või siis rüübata jõulupühal piparkooke vorpides ja kaunistades. Või kui kõht ikka tühjaks läheb, siis jõululaupäevast ülejäänud verivorstid törtsu pohlamoosiga on sobilik paariline. Või telli salaami-mozzarella pitsa, aga peaasi, et naudid elu!

Minule meeldib mölutamise päeval vaadata jõulukino klassikat – „Üksinda kodus“ filmi ning Vidal-Fleury Côtes du Rhône tummine punavein on igati äge kaaslane: intensiivse moosise aroomi ning täidlase keha ja küpsete mustade sõstarde, kirsside, ploomide mekiga ning nauditavalt pika piprase järelmaitsega. Ega mölutamise vein rohkem veenmist vast vajagi!

Autor: Veinitar

PS! Prikeshopis on saadaval ka jõuluveinide kast koos kõigi ülalnimetatud veinidega.