Dom Perignon

Dom Perignon on üks luksuslikemaid šampanjabrände, mis valmistab ainult aastakäigu (vintage) šampanjasid.

Dom Perignon on oma nime saanud benediktiini mungalt, kellele tihti omistatakse šampanjameetodi väljatöötamise au. Kahjuks on see vaid müüt, kuna šampanjameetod töötati välja järk-järgult peaaegu sajand pärast Dom Perignoni surma. Siiski võlgneb veinimaailm mungale mitmeid tänuväärseid avastusi.

Dom Perignon elas ja töötas veinikeldri ülemana kloostris Hautvillers’is Prantsusmaal. Uskudes, et suur töö ning vaev viib inimese jumalale lähemale, võttis ta enda elueesmärgiks luua parim vein maailmas. Ta oligi veinimaailmas tõeline pioneer, kui hakkas aastal 1670 esimesena kokku segama erinevate viinamarjade mahla, et luua tasakaalustatud maitsega vein.

Samuti töötas ta välja meetodi, kuidas pressida tumedatest viinamarjadest valget veini, oli esimene, kes võttis kasutusele korgimaterjali puidust punnide asemel ning hakkas villima vahuveine paksemast klaasist pudelitesse, mis gaaside toimel ei plahvatanud. Dom Perignon’i nimelist šampanjat hakkas algselt tootma Mercieri šampanjamaja, kes müüs kaubamärgi Moëtile aastal 1927.

Dom Perignoni edulugu saab aga alguse aastal 1935, kui 300 pudelit 1926. aastakäigu šampanjat saadeti Inglismaale alkoholimüüja Simon Bros. & Co’le. Ettevõtte soovis meeles pidada oma 150 kuldklienti ning kinkis igaühele neist kaks pudelit šampanjat, mis olid küll Dom Perignon, kuid kandsid teist etiketti. Otsekohe muutus šampanja väga populaarseks – kingi saanud kliendid nõudsid lisa. Aasta hiljem saadeti juba sada kasti esimese aastakäigu, 1921. aasta ja nüüd juba Dom Perignoni nime kandvat šampanjat New Yorki. Kõik sada kasti läksid eritellimusena miljardär James Duke’le, kes soetas need isiklikuks otstarbeks.

Kuni aastani 1943 toodeti Perignoni samast šampanjast kui Moët & Chandon’i, kuid seda villiti spetsiaalselt 18. sajandi stiilis kujundatud pudelitesse. Alates aastast 1947 toodetakse Dom Perignoni täiesti eraldi.
Aastakäigu šampanja loomiseks kasutatakse vaid parimaid viinamarju. See tähendab, et šampanjat toodetakse erakordselt hwa viinamarjasaagiga aastatel või ka siis, kui keldrimeister leiab, et saab raske saagiga teha midagi enneolematut. Tootja pole avalikustanud, mitu pudelit šampanjat igas aastakäigus toodetakse, kuid hinnanguliselt on see vähemalt viis miljonit.

Keldriülem, praegu Vincent Chaperon, toodab aastakäigu šampanjat vaid veinidest, mis on vanemad kui 20 aastat. Keldrimeister ja Dom Pérignoni önoloogid maitsevad veine pidevalt, et jälgida nende arengut ja teha kindlaks kõige sobivam aeg selitamiseks. Reeglite kohaselt ei tohi ta ühe dekaadi jooksul toota üle kuue aastakäigu. Dom Perignon baseerub alati Chardonnay ning Pinot Noir viinamarjasortidel, mille vahekord on ideaalini lihvitud, seetõttu võib maitse aastakäikude lõikes erineda. Dom Perignoni igat pudelit hoitakse veinikeldris vähemalt üheksa aastat, mille tulemusena omandab jook ideaalse tasakaalu ja harmoonia.

MIKS DOM PERIGNON?

Kuninglik šampanja
Aastal 1981 valiti Dom Perignon Leedi Diana Spenceri ja Prints Charlesi pulma ametlikuks šampanjaks. Aastakäiguks valiti pruudi sünniaasta 1961 ning šampanja kandis spetsiaalselt loodud sümboolikat. Pulma telliti 99 pudelit.

Kuni 25 aastat
Dom Perignon väljastab ühe aastakäigu jooke reeglina kolm korda. Esimene väljastus tuleb, kui šampanja on küpsenud 8 aastat, teine 18 ning kolmas 25 aastat hiljem. Enamik Dom Perignon’e tuleb esimesest väljastusest, märked P2 ja P3 märgivad küpsemaid variante.

Ainult parimad
Kuna kvaliteet on Dom Perignonile oluline, siis valitakse hoolega, millise aastakäigu šampanjat turustakse. Mõni aastakäik vajab lihtsalt rohkem kannatust – näiteks Dom Perignon 2009 oli valmis varem kui 2008 aasta oma.