Moët & Chandon

Moët & Chandon on maailma tuntuim šampanja ning glamuuri, luksuse ja tippmoe sümbol.

Champagne on põhjapoolseim ning jahedaim Prantsusmaa veinipiirkond, asukohaga Reimsi ja Épernay linna ümbruses Marne’i jõe orus.
Koha nimi tuleb ladinakeelsest sõnast campania, mis tähendab maakohta. Rooma riigi ajal kasutati seda ääreala põhiliselt kriidi kaevandamiseks. Sellest ajast on siia jäänud suured maa-alused koopad, mis hoiavad niiskust ja temperatuuri – ideaalne koht kvaliteetse šampanja küpsemiseks.

Hollandi juurtega Claude Moët rajas 18. sajandi algul Épernay lähedale oma viinamarjaistanduse. Pettunud edasimüüjates, hakkas ta 1716. aastal ise veinimaakleriks, teenindades eelkõige aristokraate. Claude Moët oli erakordne müügimees, kes teadis, kui tähtis on isiklik suhtlus kliendiga. Peagi muutus tema kontor populaarseks ka kaupmeeste hulgas.

1728. aastal otsustas Louis XV, et ainult Champagne’is toodetud veine tohib tarnida pudelites. See tähendas, et kuningakojad hakkasid tellima oma vahuveini Champagne’ist ja šampanjamajad muutusid väga tuntuks. 1743. aastal läks Moët üle ainult vahuveinide valmistamisele. Nende šampanjat eksporditi Inglismaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Venemaale. Madame de Pompadour, kuningas Louis XV armuke, oli Moët’ kuulsamaid kliente. Sellest ajast on pärit madame’i hüüatus: „Šampanja on ainus vein, mis jätab naised pärast joomist ilusaks!“
Suurele edule pani aluse Claude Moët’ pojapoeg Jean-Rémy. Jean-Remy laiendas oma istandusi ja ostis muuhulgas Hautvillersi kloostri viinamarjaistandused – just seal sündisid benediktiini munga Dom Pérignoni šampanjavalmistamise uuendused. Räägitakse, et kui Dom Perignon leidis viisi, kuidas mull pudelisse jääb, ning sellega šampanjale aluse pani, olevat ta hüüdnud: „Tulge ruttu! Ma joon taevatähti!“

Prantsuse esimese eduka töösturina müüs Moët’ šampanjat ka Brienne’s asuvasse sõjakooli, kus sellal õppis noor Napoleon Bonaparte. 1802. aastal valiti Jean-Remy Épernay linnapeaks ning kaks aastat hiljem kuulutati tema vana sõber Napoleon Prantsusmaa keisriks.
Šampanjamaja ja keisri sõprussuhete auks on loodud ikooniline Moët Impérial. Keiser Napoleon Bonaparte külastas veinimaja esimest korda aastal 1801. ja jäi sellest alates Moët & Chandoni tellijaks ja toetajaks. 19. sajandi alguse klientide hulgas on ka sellised nimed nagu Venemaa tsaar Aleksander, Austria keiser Francis II, Wellingtoni hertsog, Madame de Staël, kuninganna Victoria.

1832. aastal said ettevõtte endale Jean-Remy poeg Victor ja väimees Pierre-Gabriel Chandon de Briailles ja ettevõtte nimesse kirjutati mõlema partneri nimi: Moët et Chandon. 1971. aastal pandi leivad ühte kappi Hennessy konjakiga, 1987 saadi aga luksuskaupu tootva Louis-Vuitton-Moët-Hennessy (LVMH) osaks.

Moët & Chandon on maailma suurim, ostetuim ja menukaim šampanjatootja, kellele kuulub üle 400 hektari veiniaedu ja 28 kilomeetrit maa-aluseid keldreid, kuhu mahub ligi 100 miljonit pudelit. Moët & Chandoni šampanja on alati olnud glamuuri, luksuse ja tippmoe sümbol.

MIKS MOЁT&CHANDON?

Kuninglik valik
19. sajandi algusest on Moët & Chandon olnud kuninga- ja keisrikodade jook: seda eelistasid Napoleon Bonaparte, Aleksander I, Victoria ja mitmed teised.

Eliidi jook
Moët & Chandon on alati olnud eliidi jook. Siiani varustatakse sellega ka brittide kuningakoda, seda juuakse kõige kallimates klubides ning pakutakse luksuslikemates hotellides.

Tähistamise sümbol
Moët on asendamatu elu parimate hetkede tähistamisel. 1967 Le Mansis avas rallivõitja Dan Gurney pjedestaalil Moët Impériali, pannes nii aluse šampanjapiserdamise traditsioonile. Alates 1992 on Moët Impérial osa Hollywoodi aastaauhindade jagamisest.

Moet & Chandon –ikoonilise ja klassikalise šampanja kehastus
Moët kannab endas Champagne’i maakonna tuuma, olles sealse terroiri kordumatu tulemus. Hästi tasakaalustatud segule on iseloomulikud kolm elementi: särtsakas puuviljasus, ahvatlev maitse ning elegantne küpsus.