Suve saabudes on aeg pühkida tolm Lõuna-Prantsusmaa rosé-delt, mille muretut elegantsi võib nautida nii toidukõrvaseks kui omaette elamusena. Vaatame kahe veinitootja näitel, milliseid roosasid sel suvel (vastutustundlikult) maitsta.

Gérard Bertrand Papilou Pét-Nat Rosé
Languedoc | Cinsault, Pinot Noir

Pét-Nat ehk Pétillant naturel tähendab naturaalselt kergelt kihisevat veini. Ta on pisut eriline – nimelt on ta valmistatud kõige vanemal, ent tänapäeval harva kasutataval vahuveini tegemise meetodil (méthode ancestrale), kus vaadist villitakse pudelisse veel kääriv vein, ning käärimine jätkub pudelis. Tulemuseks on ümar, veidi hägune vein. Viimastel aastatel on Pét-Nat veinide populaarsus käinud tõusujoones, seda seoses tarbija üldise teadlikkuse kasvuga loodussäästlikkusest ja -hoiust ning inimkäe võimalikult vähesest sekkumisest; oma osa on kindlasti kõikvõimalike käsitööjookide jõudmisel peavoolukultuuri. Poeriiulil võib Pét-Nat’i ära tunda iseloomuliku kroon- ehk õllekorgi järgi.

Elamusena on “Papilou” suurepärane vaheldus tavalistele vahuveinidele ja pakub oma pretsensioonitus lihtsuses küllaga avastamise elevust ja menetlemisrõõmu ning õrna, suud paitavat mulli. Ta on ümar ja puuviljane, meeldivalt mahe, värske ja marjane.

Château Gassier Le Pas du Moine Sainte-Victoire
Saint Victoire AOP | Grenache, Syrah, Cinsault, Rolle

¹Provence’i rist 

Sainte-Victoire on hunnitu vaatega mäehari, Provence’i sümbol. 18-kilomeetrise mäe läänepoolses tipus vaatab surelike peale Provence’i rist, mäe silmapaistvaim ehitis. Kaljude vahel peidab end veel 13. sajandil rajatud Saint-Ser’i kabel, mis ehitatud selles paigas 5. sajandil elanud eraku haua kohale. Legendi kohaselt elanud Jumalateenija nime all tuntud mees mäe lõunanõlva koopas, kus kohalikud kristlased talle austust avaldamas käinud. See aga ei meeldinud läänegootide kuningas Euricile, kelle käsul lõigati erakult kõigepealt kõrvad ning seejärel pea.

Kel pole õnnestunud mäge oma silmaga näha, on temaga vahest tutvunud impressionist Paul Cézanne’i maalidel. Cézanne armastas Provence’i maastikke ja eriti lubjakivist Sainte-Victoire’i, mida ta kujutas kümneid ja kümneid kordi. Tänapäeval meelitab maaliline mägi oma lugematutele radadele igal aastal sadu tuhandeid matkajaid. Üheks neist radadest on mäe lõunakülge mööda vooklev le Pas du Moine (eesti k ‘munga samm’).

Sainte-Victoire’i terroir’lt pärit orgaaniline “Le Pas du Moine” on tugeva selgroo ja elava aromaatsususega väljapeetud rosé, mis aroomis pakatab eksootilistest puuviljadest (litši, roosa greip, mango ja pisut vürtsi); maitses värskusest ja peenest mineraalsusest ning jätab pika järelmaitse. Siinkirjutaja paneb lugejale südamele, et “Munga sammu” ja samanimelist teerada võiks nautida erinevatel aegadel, sest vein sobib suurepäraselt austritega, mis teatavasti mäe otsas ei kasva.

​​²Cézanne. “Sainte-Victoire’ mägi” (1885–1887) 

Château Gassier “Esprit Rosé”
Côtes de Provence | Grenache, Syrah, Cinsault, Rolle, Ugni Blanc

Siitsamast Sainte-Victoire’i jalamilt tuleb ka samamoodi orgaaniline “Esprit Rosé”. Viinapuud kasvavad savikal lubjakivil, millele pudeneb mäe nõlvadelt liiva ja kivi segu. Valmistamisel on veini kääritatud madalal temperatuuril, aitamaks säilitada värsket puuviljast aroomi. Kuiv, elav ja erksa happesusega ümar vein, mis sobib ideaalselt nii aperitiiviks kui seltskonnarüüpeks ning rõõmustab joojat pika virsikuse järelmaitse ja mõrkjasvärske finišiga. Toidusobitamisel võiks vaadata koorikloomade poole.

Gérard Bertrand Héritage “An 825” Crémant de Limoux Brut Rosé
Crémant de Limoux AOP | Chardonnay, Chenin blanc, Pinot Noir

Prantsusmaa esimene vahuvein juhtus küll teadaolevalt 1531. aastal, kuid märkmed esimese vahuveini sünnikoha, Saint-Hilaire’ kloostri olemasolust ulatuvad juba aastasse 825 ning on andnud kõnealusele vahuveinile ta nime.

See Languedocist pärit vahuvein on lõheroosa värvusega, aroom täis maasikaid ja vaarikaid ning krõbedat leiba. Maitselt kuiv, külluslik, maasikad-vaarikad-arbuus-õun. Väga hea hinna-kvaliteedi suhtega. Sobib aperitiiviks, koorikloomade ja suitsutatud kala, aga ka magus-vürtsikate roogade kõrvale ning kergemate juustudega. Ja tõesti, miks mitte ka seltskonnas nautimiseks, ehkki võib tekkida kiusatus see väga hea vein vaid enesele hoida. Sedasorti vein, mida maitstes suled silmad ja meenutad asju, mida sa võib-olla ei teadnudki, et mäletad – päikesest põlenud õhetavat nahka, kuumas õhus kuivavate ürtide hõngu ja päikesesooja teetolmu varvaste vahel.

Gérard Bertrand “Hampton Water”
IGP Pays d’Oc | Grenache, Cinsault, Mourvèdre, Syrah

Vahel, kui muusikutel kõik albumid maha müüdud ning elu igavaks muutub, võtavad nad käsile uue projekti veinimaailmas. Stingi ja Jay-Z veinimajadest on ilmselt kõik kuulnud; ühekordseid hüppeid viinapuude vahele on teinud ka Snoop Dogg, Nicki Minaj, Nicole Scherzinger, John Legend, Post Malone ja nüüd ka Jon Bon Jovi.

“Hampton Water” sündis Bon Jovi ja ta poja Jesse Bongiovi koostööna. Püha vaimuna liitus projektiga Gérard Bertrand. Vein lubab tavatarbijal maitsta sõõmukese Lõuna-Prantsusmaa ja USA Hamptonsite ülirikaste idüllilist elustiili, sest väravate taha suletud villadesse meid ju iga päev ei lubata. Kui iroonia kõrvale jätta, võib klaasis kohata kuiva ja tsitruseliselt värsket maitset ning lilleliste nootidega aroomi. Järelmaitse on pikk nagu Jon Bon Jovi karjäär. Võib vaielda, kas taoline turunduslik pretensioonikus ja elitaarsusetaotlus teeb veinile pigem kahju kui kasu, ent kui sellest kõrvale vaadata, pakub vein meeldiva elamuse iseseisvalt joomiseks ja miks mitte kergemate juustude või rasvase kala kõrvale. It’s my life!

Gérard Bertrand “Gris Blanc”
IGP Pays d’Oc | Grenache

Karge-kuiv kahvaturoosa vein Languedoc-Roussillion’ist, mis sisaldab endas rohkem, kui värvi järgi võiks arvata. Aroomis iseloomustab veini punane marjasus, maitses pisi-pisike pärl ja värske mineraalne tsitrus. “Gris Blanc” on heas tasakaalus – hape hoiab veini elavana, jäädes siiski piisavalt vaoshoituks. Söögipooliseks sobivad ta kõrvale salatid, koorikloomad ja väherasvane kala. Veini mahe karakter ei nõua tarvitajalt palju ja on sellisena ideaalne jahutaja palava ilmaga; mõnusa seltskonnaveinina pakub omalt poolt aga täpselt seda, mida üks seltskonnavein pakkuma peab – teda võib rüübata lõputult. Või kuni puhkus lõpeb.