Vahuveini ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Juba Vana-Egiptuses ja Roomas tähistati olulisi sündmusi vahuveinilaadse joogiga. Prantsusmaal Champagne'i piirkonnas hakati vahuveini tootma 17. sajandil ning  seal peensusteni täiustatud tootmismetoodika tulemuseks oli tippkvaliteediga šampanja, mis naudib kõrgeimat prestiiži ka tänapäeval. Mujal maailmas toodetud vahuveinidest tuntumad on Hispaania Cava, Itaalia Prosecco ning Prantsusmaa Crémant. 

Vahuveini valmistatakse üldiselt kahes etapis. Esmalt valmistatakse tavaline  vein. Seejärel lisatakse veinile suhkrut ja pärmi ning see kääritatakse uuesti suletud anumas, et püüda kinni käärimisel tekkiv süsinikdioksiid, mis annab joogile iseloomulikud mullid. Veini teistkordse kääritamise teel saavutatud sädelev mullitants klaasis pakub esteetilist vaatepilti ning iga sõõm kõditab mänglevalt suulage.

Vahuveini toodetakse nii valgest, roosast kui punasest veinist. Maitsed ja tüübid on väga erinevad, alustades kuivematest nagu Brut Nature, Extra Brut ja Brut kuni magusate Demi-Sec, Sec ja Doux vahuveinideni. 

Vahuveini parimad omadused tulevad esile, kui seda serveerida jahutatult, umbes 6-8 °C juures. Vahuveini klaas peaks olema kitsa suuga, et pikemalt säilitada mullide “tantsu”. 

Vahuvein sobib suurepäraselt aperitiivina ja kergete toitudega, nagu salatid, mereannid ja kana. Samuti sobib see hästi magustoitude ja juustudega. Lisaks on tegemist ka suurepärase kokteilide koostisosaga, andes särtsu nii värskendavale Mimosale kui kargele Aperol Spritzile.