Valge veini ajalugu ulatub tuhandete aastate taha - on leitud, et egiptlased nautisid valget veini juba 1500 eKr. Kreeklased ja roomlased jätkasid seda traditsiooni ning valge vein jäi sajandeid populaarseks kogu Euroopas, nautides pikka aega isegi prestiižsemat seisust kui punane vein. Ka tänapäeval pälvib valge vein oma värskendava ja mitmekülgse iseloomu tõttu ülemaailmset tunnustust ning seda toodetakse kõikjal, kus on viinamarjakasvatuseks soodne kliima - traditsioonilistest veinimajadest Euroopas “uuema aja” viinamarjaistandusteni Uus-Meremaal ja Californias. 

Tulenevalt viinamarjade eripalgelistest kasvukohtadest ning veinivalmistamise traditsioonidest saame nautida ka äärmiselt mitmekülgset maitsete ja aroomide paletti. Iseloomulikud valge veini maitsed on tsitruselised puuviljad nagu sidrun ja laim, luuviljad nagu virsik ja aprikoos ning troopilised puuviljad nagu mango ja ananass. Maitseprofiil sõltub suuresti viinamarjasordist ja veinitootmise tehnoloogiast - mõnel veinil rohkem lillelist nooti, teisel mineraalset alatooni. Näiteks Sauvignon Blanc on tuntud oma erksa happesuse ja roheliste ürtide aroomi poolest, Chardonnay aga pakub rikkalikumat maitset ja kreemjamat tekstuuri tänu tammevaatides laagerdumisele.

Valge veini värskus ja mitmekülgsus teeb temast suurepärase kaaslase erinevatele toitudele. Kerged valged veinid sobivad suurepäraselt mereandide, salatite ja kergete pastadega. Täidlasemad valged veinid on ideaalsed valge liha, linnuliha ja kooreste pastadega. Mõned levinumad kombinatsioonid on: 

• Sauvignon Blanc: mereannid, salatid, kitsejuust; 
• Chardonnay: kana, kala, koorene pasta; 
• Riesling: aasiapärane köök, vürtsikad toidud; 
• Pinot Grigio: grillitud kala, köögiviljad

Prike veinieksperdid on abiks, et leida sobiv valge vein nii suvisele piknikule kui piduliku õhtusöögi kõrvale.