See varavalmija viinamari on üsna pirtsakas. Kuuma kohta istutatuna valmib ta pigem liiga kiiresti ega suuda lõplikult välja arendada oma erakordset potentsiaali, mida ta suhteliselt õhuke kest võib võimaldada. Pinot Noir’ ideaalne koht meie planeedil täna on Burgundia Côte d’Or, kus heades kätes võib see edasi anda sealse terroir‘i unikaalseid eripärasid. Just sealt pärit punast Burgunderit võiks pidada selle noobli marjasordi etaloniks. Kui vaadata mujale, leidub maailmaklassi punast Pinot Noir’d kindlasti ka Saksamaal, Uus-Meremaal, Oregonis ning ka California ja Austraalia jahedamates nurkades.  

Aroomid ja maitse

Pinot Noir, kui nüüd üldistada, on pigem õhukese kestaga viinamarjasort, mõõduka kuni kõrge happesusega ning tagasihoidlike, pehmemate tanniinidega. Värvuselt üldjuhul kahvatum kui enamik teisi punaseid veine.

Tema sisukus peitub punaste marjade ja kirsside aroomides (kergemates veinides värsked punased kirsid ja korpulentsematel näiteks hautatud mustad kirsid). Kõrgema klassi veinidest leiab lisaks eelpool mainitule tihti ka ruraalseid vihjeid. Pinot Noir’d soojematelt kasvualadelt võivad anda ka nahkseid ja ürdiseid nüansse, mistõttu võib piisava konteksti puudumisel neid segi ajada näiteks Syrah’ga.

Viinamarjakasvatus

Burgundias keskendub traditsiooniline vigneron (viinamarjakasvataja pr.k) üldjuhul esmalt pinnasele ja kohalikule mikrokliimale kui viinamarjasordi enda omadustele (Burgundiast pärineb ka väljend terroir).  Seal valmistatud Pinot Noir’ veinides peegelduvad isegi väga peened eripärad terroir’s. Näiteks Volnay ja Pommardi veinid on selgesti eristatavad, kuigi kasvualasid lahutab vaid üks kilomeeter.

Terroir‘i mõju ei piirdu ainult Burgundiaga. Paljud Uue Maailma veinivalmistajad üritavad Burgundia eeskujul valmistada peenemaid, elegantsemaid ning oma päritolu väljendavaid Pinot Noir’e. Värskemad Pinot Noir’ piirkonnad Oregonis, Washingtonis, Californias ja Uus-Meremaal pakuvad veinisõpradele arvukalt erinevaid selle marjasordi tõlgendusi. Et edasi anda võimalikult palju Pinot’ iseloomu, vaadatakse tihti ka mahe- ja/või biodünaamilise viinamarjakasvatuse poole, vältides kommertslike herbitsiidide/pestitsiidide kasutamist, mis võivad häirida selle niigi kapriisse viinamarja keemilist tasakaalu.

Pinot Noir vahuveinina

Kuigi Pinot Noir on teeninud lõviosa oma mainest Burgundias punase veinina, on ta tegelikult vastutav ka valdava osa maailma parimate (valgete) vahuveinide eest. Näiteks moodustab Pinot Noir umbes 38% kõigist Champagne’i viinamarjaistandustest.

Üksinda kasutatakse teda blanc de noirs‘i (valge vahuvein punastest marjadest) tootmiseks. Sellised veinid kipuvad olema rikkalikumad ja täidlasemad kui need, mis on valmistatud ainult valgetest või seguna. Sageli (ilmselgetel põhjustel) leidub selliste vahuveinide aroomis rohkelt punaste ja mustade marjade selgroogu. 

Head proovimist!