Ruinart

Ruinarti veinimõisale kuulub au olla esimene šampanja valmistamisele keskendunud mõis maailmas.

Mõis avati tänu tagasihoidliku ja tööka munga Dom Therry Ruinarti intuitsioonile ja visioonile. Dom Ruinart valmib vaid Grand Cru aedades kasvanud viinamarjadest.

Dom Therry Ruinart oli suurepärane teoloog ja ajaloolane. Ta lahkus 23aastaselt kodust Champange’st, et minna Saint Germaini kloostrisse, mis oli üks kõige mõjukamaid kloostreid Pariisi piirkonnas. Seal viibides sai ta tunda linnaelu ning kõike maist, mida see endaga kaasa tõi. Eriti hästi õppis ta tundma vahuveini, mida tol ajal veel šampanjaks ei nimetatud. Vahuvein oli juba sel ajal aristokraatide seas populaarne.

Oma vahuveini-alased teadmised ja inspiratsiooni andis Dom Ruinart edasi vennapojale Nicolas Ruinartile. Too avas aastal 1729 Champange südames Reimsis maailma esimese šampanjameetodil veinitootmise. Sellest algaski Ruinart’i veinimõisa lugu, mis on nüüdseks kestnud peaaegu kolmsada aastat. Ruinarti šampanjamõisa loomisele andis tugeva tõuke ka Louis XV egiid, mis lubas eksportida veini pudelites. Enne seda oli veini lubatud tellijani toimetada vaid tammevaatides. Esimene partii Ruinart mulliveini läks välja aastal 1730, selle tellijaks oli Nicolase rõivakaupmehest vend ning pudelid anti kingituseks tema klientidele.

18. sajandil kaevati Reimsi linna alla koopad, et šampanja saaks järelvalmida. Koopad on tänaseks tunnustatud UNESCO maailmapärandiks. Koopad asuvad 38 meetri sügavusel, on 8 km pikad ja nende kriidist seinad aitavad hoida stabiilset temperatuuri. Kõik Ruinarti šampanjad järelvalmivad tänini neis vanades kriidikoobastes. Aastakäiguveinid küpsevad seal vähemalt üheksa ning tavalised šampanjad vähemalt kolm aastat.

Esimene aastakäigu Ruinart sündis aastal 1959. Dom Ruinart Blanc de blancs loodi oodina Chardonnayle. Ruinart valmistas ka maailma esimese rose šampanja – väidetavalt 18. sajandil, kuid selle esimene pudel müüdi ametlikult aastal 1962.

Kaitstud tähisega šampanja valmistamiseks on tunnustatud vaid seitset sorti viinamarju, millest kõige väljakutsuvam on Chardonnay. See on elegantne, värske ning Ruinart’i peamine viinamari. Viinamarjad korjatakse küpsuse kõrgajal, kui marjadel on juba need maitsenüansside alged, mida Ruinart’le otsitakse. Ruinart on andnud välja kõigest 23 aastakäigu šampanjat alates aastast 1959.

Ruinart’i maitse taasloomisel annavad oma osa keldriülem Frederic Panaiotis ja tema meeskond. Veinimõis on olnud sama perekonna valduses juba peaaegu kolm sajandit. Iga põlvkond on toonud mõisa oma parimad oskused ja austanud esivanemate pärandit. Kuigi perekonnal on tänaseni mõisas suur roll, kuulub bränd LVMH-le.

MIKS RUINART?

Jätkusuutlik
Ruinart’ile on tähtis keskkonnahoid ja elurikkus. Viinamarjad kasvatatakse ning vein toodetakse jätkusuutlikkust silmas pidades.

Nagu šampanja alguses
Ruinarti ümar pudel on austusavaldus šampanjapudeli kujule 18. sajandist – ajale, mil šampanja muutus ääretult populaarseks.

Kunstipatroon
Kunst ja Ruinart väga lähedalt seotud. Ka tänapäeval mängib bränd tähtsat rolli rahvusvahelistel kunstiüritustel.

Grand Cru Chardonnay
Chardonnay on Ruinarti viinamari – selle aromaatset värskust on tunda läbi kõigi Ruinart’i aastakäikude. Värskus on Ruinart’i põhiolemus.