Laroche

Veinimõis, kus parimal pinnasel valmivad omapäraselt meresoolaka nüansiga Chablis’ veinid, mille maitset püütakse järele teha kogu maailmas.

Laroche veinimõis asub Burgundia piirkonna põhjaservas, Chablis’ külakeses. Veine tehti siin juba 9. sajandil, kui siiakanti saabunud Püha Martini mungad kloostrites veini valmistama hakkasid. Larochi pere veiniloo alustas 1850 aastal Jean-Victor Laroche, kes esimesed viinamarjad istutas ja Chablis' küla keskel paiknevas endises l'Obédiencerie kloostris veiniteoga alustas. Praegu kuulub perele ligi 90 hektarit tipp-kvaliteediga veinipõldu.

Kunagise õilsa alguse ja praeguse laialdase tunnustuse vaheline aeg pole aga sugugi alati päikseline olnud. 19. sajandi teisel poolel hävitas juuretäi suure osa Chabli viinamägedest. Tänu uuele Pariis-Marseille raudteele sai Pariis mugavalt osta oma veinid kaugematest ja odavamatest piirkondadest, mis viis veini hinna alla. Pealegi on Chablile tüüpilised hilised kevadised öökülmad, mis järjekindlalt saaki hävitavad. Alles 1960ndatel, kui õpiti istandusi öökülmade eest kaitsma, sai veini tootmine tõeliselt õitsele puhkeda.

Chabli Grand Cru ja Premier Cru -istandused paiknevad unikaalse, nn Kimmeridgia pinnasega aladel. See muld koosneb savi, kriidi ja fossiilsete merekarpide segust, mis annabki Chabli veinidele nii hinnatud omapärase mineraalse, väidetavalt isegi meresoolaka maitse. Siin kasvatatakse ainult Chardonnayd.

1985. aastal laiendas Laroche tegevust Mas la Chevalière tootmisüksuse asutamisega Chablist kagu pool, kus kasvavad Syrah, Grenache, Sauvignon Blanc ja Viognier. Laroche toodab veine ka Tšiilis ja Lõuna-Aafrikas.

Laroche'i mõisas on rakendatud nn ühe-mehe-viinamäe süsteemi. See tähendab, et üks inimene tegeleb ühe põllulapiga pinnase hooldamisest saagi sorteerimiseni. Sünnib isikupärane, selle inimese nägu vein.

MIKS LAROCHE?

Jagamiseks mõeldud
Mõisa ajalugu ulatub Püha Martini kloostrini; see pühak sümboliseerib heldet jagamist ja seda toonitab ka Laroche - vein on jagamiseks.

Hoolikas jälgimine
Praegu ökoloogiliselt puhast tootmist rakendav veinimõis sai 1960ndatel arenguhoo sisse, kui Henri Laroche taipas kevadkülmadel öödel istikute vahel vanu rehve põletada ja suutis nii saagi päästa.

Mere maitse
Iidsest fossiilsest merepõhjast jõuab nüüd kesk maismaad sündivasse veini meretuulte soolakas hingus.